Sojaletsitiin on tervislik kulinaarne koostisosa, mida kasutatakse laialdaselt toote tekstuuri parandamiseks ja ühtlustamiseks, pritsmete kõrvaldamiseks, sidumiseks ja viskoossuse vähendamiseks ning toote säilivusaja oluliseks pikendamiseks. Seda kasutatakse küpsetistes, kondiitritoodetes, vahvlite, jäätise, kastmete, majoneesi, maiustuste, šokolaadi, margariini ja muude emulgeerimist ja stabiliseerimist vajavate toodete valmistamisel.

Sojatoodete ja munade suhtes allergilised inimesed peaksid seda vältima.

Erinevate toitude valmistamisel toimib letsitiin emulgaatorina – aine, mis aitab lahustada rasvu ja parandada nende segunemist teiste koostisosadega. Letsitiin aitab lahustada rasva ja selle abil on kergesti kombineeritavad komponendid, mida muidu ei saa segada. Näiteks vesi ja õli muutuvad tänu letsitiinile homogeenseks emulsiooniks. Kui soovite teada, kas toode sisaldab letsitiini, otsige etiketilt koodi E322.

Letsitiini kasulikkus kehale  TOIDULISANDITES 

Sojaletsitiini kasutatakse ka toidulisandites, see parandab tänu selles sisalduvatele antioksüdantide ja fosfolipiidide hulgale aju-, südame-veresoonkonna- ja lipiidide ainevahetust. Letsitiini tuntuim eelis on kolesterooli alandamise võime. Teadlased on leidnud, et sojaletsitiin võib aidata tõsta hea kolesterooli ja alandada halva kolesterooli taset veres.
Letsitiin on hea vereringesüsteemile. Sojaletsitiin võib parandada südame-veresoonkonna funktsiooni ja seda kasutatakse kõrge vererõhu ja südamehaiguste ennetava meetmena.
Sojaletsitiin tugevdab immuunfunktsiooni, sobib eriti hästi diabeetikutele. Brasiilias läbi viidud uuring rottidega näitas, et igapäevane letsitiini lisamine suurendas makrofaagide aktiivsust 29 protsenti. Makrofaagid on valged verelibled, mis hävitavad meie kehas erinevaid võõraineid, mikroobe, vähirakke.
Letsitiin aitab vähendada seedehäireid. Uuringud näitavad, et letsitiin parandab lima tootmist soolestikus ja kaitseb seedetrakti limaskesta. See juhtub seetõttu, et letsitiin sisaldab spetsiaalset ainet, mida nimetatakse fosfatidüülkoliiniks, mis on ka seedesüsteemi loomuliku lima koostisosa.

Letsitiin mõjutab ajutegevust. See mängib olulist rolli aju arengus ja parandab mälu. Rotipoegadega läbi viidud uuringud näitasid, et letsitiini saanud poegadel oli parem mälu, letsitiin põhjustas positiivseid muutusi nende aju mälu eest vastutavates osades. Need muutused püsisid kogu rottide elu jooksul. Nende ajule avalduvate mõjude tõttu oletavad teadlased, et letsitiin võib olla kasulik inimestele, kellel on neuroloogilised häired, nagu Alzheimeri tõbi ja muud dementsuse vormid.
Letsitiin toetab närvisüsteemi normaalset talitlust, vähendab kroonilist väsimust, närvikurnatust, unetust.
Letsitiini soovitatakse ennetava meetmena imetavatele naistele, kellel on piimajuhade ummistus. Mõnedel rinnaga toitvatel naistel võivad piimakanalid ummistuda, kui rinnapiim ei voola korralikult läbi kanali. See on valulik seisund, mis raskendab rinnaga toitmist ja võib põhjustada mastiidi ehk rinnakoe infektsiooni tekke. Letsitiini kasutamine aitab sellist ummistumist vältida.
Letsitiini kasutatakse ka sapipõie, maksahaiguste, bipolaarse häire, ekseemi ja dermatiidi raviks, kuigi puuduvad üksikasjalikud teaduslikud uuringud letsitiini efektiivsuse kohta nende haiguste puhul.

Loe lähemalt siit

Kasutatud allikad:
https://www.medicalnewstoday.com/articles/319260
https://www.urmc.rochester.edu/encyclopedia/content.aspx?contenttypeid=19&contentid=Lecithin
https://www.livestrong.com/article/458869-foods-high-in-lecithin/
https://www.healthline.com/health/lecithin-benefits#types
https://www.vle.lt/straipsnis/lecitinai/
https://www.verywellhealth.com/lecithin-benefits-and-nutrition-4771091